Back

Käisin raadios kuulutamas rõõmusõnumit, et e-hääletuse "nurjatu probleem" on lahendatav ka põhiseaduselt nurki maha laskmata. Selleks tuleb loobuda tagaustest süsteemis ning õppida lõpuks päriselt usaldama krüptograafiat. Ilmselt ei sünni see üleöö, aga kui me ei hakka selgete sammudega sinnapoole liikuma, jääb praegune limbo korduma valimistest valimistesse. https://vikerraadio.err.ee/1608921350/uudis-mirko-ojakivi/47437c327c1ace12bd8acf4880c7589b

Valimiskaebuste menetlus on kuidagi *eriti võistlev*, sest tähtaegade ja kaebeõigusega trikitab valimiskomisjon ise, aga on selle kultuuri aastatega juurutanud ka vaatlejate ning kaebajate seas. Tegin tund enne valimistulemuste kinnitamist kaebuse, mille oleks pidanud komisjon menetlema ära *enne* kinnitamist -- ja nüüd ollakse sisenenud järjekordsesse juriidilisse limbosse, sest on tehtud ennatlik otsus... Ent seekord on kaalul ühe asemel kõik 312 181 e-häält! https://gafgaf.infoaed.ee/posts/kolmas-lugemine/

@tramm taaskord- Märt, miks sa seda teed? kas tõesti lihtsalt eneseteostuseks? Mul on sinu pärast kurb meel. Üks pilt sulle lisas, mis mind lapsepõlves mõtlema pani. Mitte ainult pildina, veel rohkem pealkirja tõttu.

@tramm Reason siin tähenduses teadvus/mõistus

@nipitiri Ütlesin ju selgelt, et tahan kuulda Riigikohtu arvamust -- neil on tegelikult rohkem tarkust jagada, kui Villu Kõve eriarvamusest võis lugeda. Minu kogemuses on vaid kaks instantsi, kellega on e-hääletuse teemadel suhtlemine olnud kuidagi mõttekas -- esiteks Cybernetica teadurid nagu @janwil ja teiseks Riigikohus. Kuna aga viimasega igapäevaselt vestelda ei saa, siis igasuguse valehäbita kasutan dialoogi pikendamiseks kõiki oma maksurahaga kinnimakstud seaduslikke võimalusi!

@tramm @janwil kas pilti jõudsid vaadata? aga mõelda mõne minuti tähenduse üle..? Vale aeg su võitlusteks- jään ka mina endale kindlaks.

@tramm @janwil minu jaoks on kõige kurvem su lootus riigikohtu peale- sa justkui ei saaks aru, et kohus ei saa Eestis teha otsust, kas mingi asi on õige või vale. Kohus saab anda ainult hinnangu/otsuse, kas asi on tehtud vastavalt olemasolevatele reeglitele, isegi kui need reeglid on karjuvalt valed või totrad. Ehk- kohus annab alati keisi kohta subjektiivse, mitte objektiivse otsuse. Mul on tulnud päris mitme ettevõtte protsessid ISO serdi saamiseks kokku kirjutada ja võin sulle kinnitada, et kui kirjutada sinna, et sekretär peab ülemusega suhtlema ühel jalal seistes ja kui ta igaaastase serdi väljastaja kontrollkäigu ajal peaks suheldes istuma või kahel jalal seisma, saad sa mittevastavuse kirja. Täpselt sama loogika on kohtusüsteemiga- nad ei hinda juhtumi õigsust, vaid vastavust millelegi. Võtan siiski oma ettepaneku koos mõni õlle teha, mõneks ajaks maha..

@tramm @janwil tubli oled, mis muud öelda. Haridusega eri distsipliinides on paraku sama lugu nagu keelteoskusega- need ei saa olla eesmärgid iseenesest, need on kõigest Vahendid suuremale infole ligipääsuks ja selle töötlemiseks (mõtlemiseks/ mõistmiseks). Ka ITmehe vaates pole ju tähtsust, kui mahukad ja detailsed andmed sul on, kui puuduv soft selle töötlemiseks? ja taas- Märt, Peace, Omm... Janwil, sina oled autoriteet Märdile, räägi temaga pln, aita tal mõista suuremat pilti, näha selgemini põhjus-tagajärg seoseid. Ei tahaks, et andekas inimene ennast niimoodi raiskab..

@nipitiri @tramm Eks Märt ole vaba inimene vabal maal ja toimetab oma parema äranägemise järgi

Minu arusaamist mööda valmistab Märdile peamiselt muret see, et Eestis pole selget protsessi, kuidas e-hääletamise täiendamise-parandamise-edendamise ideesid välja pakkuda, nende eeliseid ja puuduseid kaaluda ning arutelusõela läbinud mõtteid ellu rakendada. Nõnda ta siis tegutsebki vähemalt lokaalselt -- vahepeal häkerdab, vahepeal kirjutab Riigikohtule. Kõik täiesti lubatud tegevused.

Ajaloolisest seisukohast on minu meelest huvitav, et ega paberhääletamise arendus pole ka mingi kindla protsessi järgi käinud. Need lahendused, mida me praegu kasutame, on ca poolteise-kahesaja aasta katse-eksituse meetodi tulemus. Palju katseid on tuksi läinud, palju auke on jätkuvalt sees, aga kuidagimoodi need esinduskogud paberi abil ikka valitud saavad. Samas tekitavad ka paberil edastatud hääled jätkuvalt tuliseid vaidlusi (vt nt USA presidendivalimised 2020).

Miks e-hääletamine meil alati diskussiooni kuumaks kütab? Ju on seal taga mitu põhjust. Maailma demokraatia ajaloo kontekstis on ta ikkagi üsna uus nähtus ning tema omadused on võrreldes paberipõhiste meetoditega teistsugused. Ei üheselt halvemad ega üheselt paremad, lihtsalt teistsugused.

Nõnda me siis ühiskonnana arutleme ja katsetamegi ning see kõik on minu jaoks lihtsalt ühe suure protsessi osa.